Kutsikas tuleb koju

Enne kutsika koju toomist, tuleb kodu teha nö. kutsikakindlaks - vaata, et kutsikas ei saaks kätte kemikaale, ravimeid. Samuti jälgi, et ta ei saaks närida elektrijuhtmeid, mürgiseid toataimi, ronida trepide peale, kust võib kukkuda jms. Arvatavasti olete perekonnas juba aegsasti kokku leppinud, mida koer tulevikus teha tohib, mida mitte, mida te talle őpetada kavatsete jne. - koera ja ta uue pere vahelise suhte loomine ning kasvatamine algab ju esimeset päevast. Kutsikale järgi tulles võta kaasa kaela- ja jalutusrihm, vett, kauss, mõned rätikud ja paberit sest kutsikas võib autosõidu ajal oksendada. 

Koju jõudes

on kutsikas ilmselt juba nii stressis, et proovib algatuseks ära oma uuel asemel puhkamise. Las ta puhkab! Kutsikale tasub oma uut kodu tutvustada järk-järgult. Las ta ise valib omale sobiva tempo. Ära kutsu esimestel päevadel kohe vőőraid uudistama. Las kutsikas toibub stressist ja koduneb. Käitu kutsikaga rahulikult, heida pikali, las ta tutvub sinuga, paku talle palju hellust ja turvatunnet. Vőib juhtuda, et kutsikas on nii stressis, et tal pole söögiisu - pole pőhjust muretseda, see on loomulik. Küll see isu tasapisi tagasi tuleb. Tähtis on, et kőik pereliikmed käituvad rahulikult ja normaalselt. Kui koer on rahunenud ja enesekindlamaks muutunud, tutvusta talle tema mänguasju ja proovi temaga mängida. Kutsikas väsib muidugi ruttu ja sa pead laskma tal piisavalt puhata. Pea meeles, et kutsikat ei tohi segada, kui ta magab või on oma asemel puhkamas. Selgita seda ka lastele!

Esimene öö uues kodus.

See on kutsika jaoks väga raske, kuna siiani on ta harjunud magama koos oma vendade-ődedaga. Kui kasvataja on andnud teile kaasa pehme mänguasja või mõne muu eseme kutsikale tuttavate ja koduste lõhnadega, siis soovitame selle panna talle pessa. Esimestel nädalatel oleks hea, kui kutsikas saaks magada mõne pereliikme läheduses. Kutsikal oleks siis kuulmis-, haistmis- ja tunnetuskontakt. Kuna koer on sotsiaalne olend, siis KOERA ISOLEERIMINE TEMA KARJAST ON TEMA JAOKS KŐIGE HULLEM KARISTUS! Eriti kutsikale, kes on just oma harjumuspärasest ja turvalisest keskkonnast eraldatud! See valmistab koerale tősiseid psüühilisi kannatusi! Sellest võivad alguse saada paljud probleemid. Kutsikas on Sinust sőltuv, kohtle teda inimlikult! Kui kutsikas nutab esimestel öödel, puuduta teda ja räägi temaga rahustaval häälel. Paku talle turvatunnet!

Puhtuse pidamise õpetamine.

Puhtuse pidamise õpetamise juures tuleb olla kannatlik ja järjepidev, siis kannavad teie ponnistused vilja.

• Vii kutsikas alati õue peale ärkamist ja peale söömist.

• Ära mängi kutsikaga enne, kui ta on oma hädad ära teinud.

• Kiida ja premeeri kutsikat, kui ta on oma hädad ära teinud.

• Väldi karistamist! Alles siis võib kutsikalt nõuda puhtusepidamist, kui tal on asi täielikult selge, s.t. ta on õppinud, et pissitakse - kakatakse ainult õue.

• Vii kutsikas pissile - kakale alati ühte ja samasse kohta, mis soovitavalt peaks olema natuke omaette ja vaiksem.

Nime őpetamine.

Tegelikult on see väga lihtne. Koerale peaks seostuma nimega midagi meeldivat, nime peaks kordama, kui kutsikas vőtab meiega kontakti, vaatab meile silma, teda silitades, kiites, talle maiuspala andes, söötmise ajal, teda enda juurde kutsudes jne. Tavaliselt őpib kutsikas oma nime väga ruttu selgeks. Kutsikat kutsute nimepidi ainult tema kiitmiseks, mitte keelamiseks.

Nime kasutatakse:

- kutsikat kutsudes;

- kui kutsikas tuleb teie juurde;

- maiuse andmisel;

- kutsika hellitamisel;

- kui kutsikas otsib teie lähedust;

- sööma kutsudes.

Nii õpib kutsikas kiiresti selgeks oma nime. Kutsikat kutsudes kasuta algul ainult kutsika nime ja kui ta kutsumise peale tuleb, siis kiida, silita ja premeeri teda. Kui tuleb see hetk, mil kutsikas kohe regaeerib sabaliputuse ja tähelepaneliku pilguga nimele, siis olete jõudnud üheni tähtsamatest eesmärkidest.

Kutsika enda juurde kutsumine.

Selle őpib kutsikas samuti imeruttu selgeks. Tuleb meeles pidada, et juurdetulek peab koera jaoks olema alati tore! Kui näeme, et kutsikas tuleb meie poole, ütleme “Siia” julgustava ja sőbraliku hääletooniga. Kui ta meie käsu peale kohale tuleb, peab teda rohkelt kiitma, maiust andma, teda silitama vői temaga mängima. Peagi hakkab ta seda sőna seostama meie juurde tulemisega. Mitte kunagi ei tohi koera enda juurde kutsuda, et teda karistada, noomida vői kui järgneb tema jaoks mingi ebameeldiv tegevus. Kutsikat kutsutakse enda juurde ainult siis, kui ollakse kindel, et ta seda käsku täidab. Pole mőtet mänguhoos kutsikat sundida enda juurde tulema, kui me ei paku talle midagi veel vahvamat ja toredamat. Ära kunagi hakka kutsikat taga ajama, ta vőtab seda vaid pőneva mänguna. Kui kutsikas ei kuuletu, hüüa teda ja hakka vastupidises suunas jooksma, kui kutsikas nüüd märkab, et ta “jäetakse maha”, lippab ta ruttu meie juurde. Seda harjutust tasuks teha tihti, kutsikas őpib niimoodi oma karja juures püsima. Tähtis on alati olla oma koera jaoks huvitav!

Üksiolemise őpetamine

Kõige olulisem asi mida ma alati rõhutan on õpetada üksindaolemist!!! Pürenee mäestikukoerte üksindusahistus on pigem tõuline eripära kui käitumisprobleem, nii et üksindaolemise õpetamist tuleb alustada juba varakult. Üksindusahistus on kerge tulema tõugudel, kellel on tugev karjainstinkt ehk soov olla teistega ja karjainstinkt on vajalik karjavalvetõugudel, et nad jääksid koos karjaga ja kaitseksid neid röövloomade eest. Inimene ja koer moodustavad karja ja sinu kutsikal on tugev side oma pereliikmetega ja soovib alati olla koos teiega. Üksinda kodus viibimine on aga oskus, mida iga koer vajab oma elu jooksul. Ebapiisav õpetus viib üksindusahistuseni. See on suure tõu puhul nii koera kui ka omaniku enda elukvaliteedi nõrgendav probleem. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata kutsika üksiolemise õpetamisele.
Sageli planeeritakse kutsika võtmist just puhkuseajal ja see ongi väga hea kui ei unustata ära tegeleda kutsika üksiolemise õpetustega jätkamisega, mida on kasvataja on juba alustanud. Halvimal juhul alustatakse entusiastlikult kutsika sotsialiseerimisega pereliikmetega, kellesse ta väga kiindub ja siis unustatakse üksiolemise õpetamine. Puhkus saab läbi ja pereliikmed lähevad tööle, kutsikas on esimestkorda üksinda kodus ja ei mõista millal pereliikmed tulevad tagasi ja on täis energiat. Koju tulles võib teil olla üllatus, kus teie kodu on kutsika poolt ümberkorraldatud.

Kutsikat üksiolemist on kõige parem õpetada siis kui ta on väsinud. Koolitusetapis õpitud emotsionaalne meeleseisnud on seotud õpitud tegevusega. 
Õpeta oma kutsikale puhkama ruumis, kus ta peaks üksi jääma. Ruum, kus on tema voodi, veekauss, ajalehed pissimiseks ja mänguasjad. Kui kutsikas üritab tulla teiega, hakkab haukuma, kraabib põrandat või hüppab vastu väravat siis ära pööra sellele tähelepanu. Ignoreeri ja varsti rahuneb kutsikas maha ja heidab pikali magama. Kui kutsikas on pikaliheitnud ja magab siis ava värav/uks. Üksiolemise õpetamine nõuab omanikult järjepidevust ja kannatlikust. Võtke esialgseks eesmärgiks, et teie kutsikas oleks pärast mõne päevast harjutamist üksinda vähemalt 30 minutit. Kui te peate tööle minema  siis tehke kutsikale ala, kus ta saab olla ja teha omi toimetusi turvaliselt. Koju naastes on kutsikas valmis teile rõõmust sülle hüppama aga vältige esialgu suuri üleolevaid emotsioone. Lahkumine ja tagasi tulemine on osa igapäevaelust, mistõttu pole soovitatav lisada intensiivset vaimset seisundit - vähemalt omaniku poolt. Kui teie koeralaps on teinud mingit pahandust siis ärge temaga pahandage sest koer elab hetkeemotsioonis ja ta ei mõista millepärast ta pahandada saab.

Keelamine ja karistamine.

Loodetavasti ei peaks seda siia kirjutamagi, aga igaks juhuks veelkord – igasugune koera füüsiline karistmine on lubamatu! Me peame kogu aeg meeles pidama, et me ei saa nőuda koeralt seda, mida me pole talle őpetanud! Kutsikana őpetame koerale selgeks reeglid, mis on lubatud, mis keelatud. Kutsikale tuleb selgeks őpetada, mida tähendab sõna ”Ei”. See nőuab palju kannatlikkust, sest kutsikas õpib ainult oma kogemuste kaudu. Kui kutsikas teeb midagi lubamatut, ütleme talle selgelt “Ei”, ja kohe, kui ta katkestab oma tegevuse, kiidame teda ning anname maiust. Käsklusi anna vaid üks kord - ära korruta “ei-ei-ei”. Koera kõrvadele kõlab see mõttetu mulinana. Käsklus olgu lühike ja kindla tooniga. Keelamise juures on oluline pakkuda kutsikale alternatiivset tegevust, mis peaks olema tema jaoks loomulikult veelgi huvitavam ja toredam. Üks variant on lihtsalt tema tähelepanu eemale juhtimine.

Nüüd hammaste kasutamisest. On üsna loomulik, et maailma tundma õppimiseks kasutab kutsikas ka oma hambaid, st. ta proovib meie käsi närida, ta püüab meie püksisääre küljes rippuda jms. Selle asemel, et teda kohe keelama hakata, tasuks teda hoopis őpetada oma hambaid őigesti kasutama. Kutsikale tuleb näidata, et hammustamine on valus! Kui kutsikas mängides sulle hammastega haiget teeb, karjata “Ai”, vaata talle hetkeks etteheitvalt otsa ja mine tema juurest paariks minutiks ära. Niimoodi toimiksid ka tema vennad-őed. Selle kutsikaga, kes teistele liiga teeb, lihtsalt ei mängita. Kui tagasi tuled, on ta tegu loomulikult andeks antud. Pea meeles, et kutsikaga maadlemine, tema selilisurumine jms. on mõttetu. Karjajuht ei kasuta kunagi vägivalda! “Võidetud” kutsikas ei ole “vőidetud” täiskasvanud koer. Halvimal juhul hakkab koer sind kartma, aga et ennast tőestada, võib muutuda laste ja endast nőrgemate vastu agressiivseks. Sama mőttetu on koera peale karjumine (koera kuulmine on inimese omast kordi tundlikum), see teeb kutsikast närvilise ja ebakindla.

Kutsika hooldamine.

Oluline on juba maast madalast kutsikat harjutada hammaste vaatamisega, küünte lőikamisega, kőrvade puhastamisega jne. See vőib alguses olla kutsika jaoks küllaltki ebameeldiv. Kőik need toimingud tuleb teha tema jaoks meeldivaks! Kutsikalt ei saa kohe nőuda, et ta püsiks minuteid paigal. Teda tuleb harjutada nende toimingutega järk järgult. Mängides temaga, katsu ta käppasid, vaata ta kőrvu, puuduta ta suud jne. Mänguhoos ei pane ta seda tähelegi. Silita teda piki selga ja harjuta teda käelise kontaktiga. Küüsi tasub lőigata esialgu mitte kőiki korraga vaid vajadusel ükshaaval ja seda ka siis, kui kutsikas on väsinud. Kőiki hooldustoiminguid sooritades tuleb käituda kindlameelselt - kui kutsikas rabeleb, ei tohi talle järele anda. Käituda tuleb normaalselt ja rahulikult. Ei tasu haletseva tooniga rääkida. Meie tegevus olgu temale tavaline ja "normaalne". Ära unusta korraliku käitumise eest kiita!

Koera iseloomu arenemise faasid:

4 - 7 nädalat

Kujunemisaeg.

Vajab palju inimese seltsi.

8 - 12 nädalat

Kiire õppimise ajajärk.

Õpitakse tundma inimese liigutusi ja sõnu.

13 - 17 nädalat

Hierarhia väljakujunemise ajajärk.

Selles vanuses ei tohi kutsikas kunagi peremeest mängudes võita.

5 - 6 kuud

Karjasuhete organiseerumise ajajärk.

Igasugune koostöötamine/tegutsemine teeb koerale heameelt, kutsikas otsib autoriteete.

7 - 12 kuud

Puberteediiga: loomus muutub, isane võib muutuda eriti innukaks ja vahel ka sõnakuulmatuks.

Kutsikasse tuleb suhtuda rahulikult ja mõistvalt, kuid sihiteadlikult.

Sotsialiseerimise ja intensiivse kasvatuse aeg.

Tõuomased iseloomujooned ilmnevad selgemalt.

Kasvava kutsika liikumine.

Kutsikal tuleb lasta ise otsustada oma liikumisvajaduse üle. Tal lubatakse mängida ja möllata siis, kui ta ise tahab. Kutsikas tahab päeval palju magada ja siis tuleb lasta tal rahus puhata. Magavat koera ei tohi häirida!

Väljas peab kutsikas saama olla võimalikult palju, eeldusel et ilm on kuiv. Niiskus, tuul ja pakane on väikesele kutsikale ohtlikud, kuna kutsikakarv ei kaitse niiskuse ja külma eest. Kutsikas võib kergesti külmetuda, kui tal lubatakse väljas maapinnal lamada või isegi magada. Igasugune liikumine, ei ole kutsikale hea vaid seda tuleb teha õigesti, et kutsika luustik ja kordinatsioon areneks. Lase tal peatuda, istuda ja vaadata maailma, imestada ja uurida. Kutsikat ei tohiks sundida liikuma, aga kui kutsikas tahab kiirelt minna, laske tal seda teha. Põrand, millel kutsikas liigub, ei tohi olla libe ja küüned peavad olema lõigatud. Samuti ei ole hea koht jalutamiseks libe jää. Treppidest käimine ei ole kutsikale tervislik, kuid ta tuleb õpetada ettevaatlikult treppidest üles-alla liikuma. Kahele käpale tõusmine on keelatud, samuti suurte koertega möllamine. Luustiku ja lihaskonna arenemine võtab aega .

Kui kutsikas on 6 kuune, võib tasapisi hakata teda harjutama pikemate jalutuskäikudega, tasapisi neid pikendades. Ettevaatlik tuleb olla paksude lumehangedega, need on arenevale luustikule koormavad. Kui alustate jalutuskäikudega, kandke hoolt, et need toimuksid iga päev. Aeg-ajalt toimuvad pikemad jalutuskäigus ei arenda lihaseid, vaid koormavad arenevat luustikku. Ujumine on suurepärane liikumisharjutus. Koer harjutatakse veega mänguliselt, mitte mingil juhul sunniga. Kevadel ja sügisel tuleb ettevaatlik olla õhukese jääga. Ujumise järel tuleb koer kuivatada. Ujumine lisab karvahooldusvajadust. Nahaprobleeme võib tekkida, kui karv jääb niiskeks. Seetõttu on vaja nahka kontrollida, eriti kõrvade alt ja tagant.

Alla kahe aastast koera ei või kasutada vedajana. Kahe aastaselt hakatakse harjutama vedamistraksidega tühja kelku vedades.

Kui koeral on hammaste vahetumise aeg, siis ei tohi mängida sikutamismänge. See on oluline, et koeral tuleks õige hambumine.

Kutsikas ja lapsed.

Kutsikas ei tohi muutuda laste mänguasjaks. Ta on pereliige ja teda tuleb ka nii kohelda.Kui kutsikas tuleb uude koju, ei tohiks lapsed vähemalt alguses jääda temaga üksi. Täiskasvanu kohuseks on õpetada lapsi, kuidas koeraga käitutakse - rahulikult ja kannatlikult. Kutsikas ei tohi lastega möllata, kuna see võib kujuneda tal harjumuseks. Kutsikas kasvab väga kiiresti, kuid kasvult küll suurena, aga olemuselt ikka veel kutsikana, ei tunneta ta oma jõudu ja võib mänguhoos tahtmatult lapsi vigastada. Lapsed ei tohi võtta kutsikat sülle (teravad hambad ja ootamatud liigutused). Kutsikaga mängitakse põrandal. Laps ei tohiks minna välja üksi ei kutsika ega ka täiskasvanud koeraga, kuna ta ei oska käituda ootamatutes olukordades - liikluses, teiste koertega kohtudes jne.

Mänguasjad.

Kutsikal peavad olema ainult tema omad mänguasjad, mitte mingil juhul lastelt laenatud. Mänguasjad ei tohi olla sellisest kummist või nahast või rääkimata plastmassist, millest kutsikas saab kergesti tükke lahti. Liiga väiksed mänguasjad on ohtlikud selle poolest, et koer võib need alla neelata ja lämbuda. Sobivad lelud on näiteks piisavalt suur sõlmedeta nahkkont, piisavalt suur täiskummist pall, lateksmaterjalist lelud või kasvõi näiteks vana käterätik, mis on sõlme veetud. NB! Vaata hoolega, et mänguasjadel ei oleks väikesi osi, mida kutsikas saab lahti närida (nt. silmad, nööbid jne). Enne kutsikale mänguasja andmist tuleb need kindlasti eemaldada.

Karvahooldus.

Karvahooldusega alustatakse juba kutsikaeas. Kutsikat kammitakse iga päev, et ta harjuks kammimisega. Kutsikas ei tohi enne ära minna, kui kammimine on lõpetatud - seda otsustab omanik. Vähemalt kord nädalas tuleb kogu koer korralikult läbi kammida. Harjates ja kammides tuleb meeles pidada, et hari või kamm peab karvast läbi käima kuni nahani. Kõrvade taha, pükstesse ja sabakarvadesse moodustuvad kergesti pusad. Ettevaatust isase koera munanditega - neid tuleb kammimise ajal teise käega kaitsta. Kõige parem on kammida karvastik läbi kiht-kihilt, tõstes ühe käega karvasiilu üles (vastukarva) ja siis kammida see õigesse suunda.

Koera pestakse siis, kui ta on must. Täiskasvanud pürenee mäestikukoera karvkatte püsib ise üpris puhtana ja alati ei vaja pesemist vaid piisab korralikust lahti harjamisest. Pesemiseks kasutatakse leiget vett ja koerashampooni. Jälgida tuleb seda, et ei vesi ega shampoon satuks koera kõrvadesse või silmadesse. Kõrva võite pesemise ajaks asetada tropid, mis aitab vältida vee kõrva sattumist. Shampoon tuleb korralikult välja loputada. Seejärel tuleb karva käsitseda palsamiga, mis vajadusel välja loputatakse. Kui pesemise ajal koer soovib end raputada, siis pane käsi koera turjale, ning koer jätab raputamise pooleli. Karv tuleb hoolikalt kuivatada. Kuivatamiseks on kõige mugavam kasutada spetsiaalset koertefööni. Inimestele mõeldud föönid, millel puudub temperatuuriregulaator ei ole sobivad, kuivõrd nendest tulev õhk on kuum, ning see kahjustab koera nahka ja karvkatet. Lase koeral toas kuivada. Märga koera ei tohi õue lasta. Kõrvad tuleb kohe pesemise järel hoolikalt kuivatada.

Kirbud ja muud parasiidid on tänapäeval üsna tavalised. Kui koer hakkab end intensiivselt sügama, saades lausa tugevaid kraapimishooge, on põhjust kontrollida kõrvataguseid ja kaelaosa, mis on tavalisimad kirpude esinemiskohad. Kirbutõrjet tuleb teha regulaarselt. Küsige nõu kasvatajalt või oma vetarstilt, millised vahendid on selleks kõige sobivamad.

Kõrvad, silmad, käpad, küüned ja hambad.

Kõrvu tuleb aeg-ajalt kontrollida. Kui need vajavad puhastamist, siis kõrvalest puhastatakse niiske vatitampooniga. Puhtaid kõrvu ei ole vaja puhastada. Samuti ei tohi kuulmekäiku lükata vatitampooni vms. Kõrvapõletikku põdev koer kraabib pidevalt kõrvu ja raputab pead. Sellisel juhul on kõrvalestad seespolt punetavad ja kõrvad tunduvad katsudes kuumad. Kõrvadest võib erituda pruuni halva lõhnaga vedelikulaadset ollust. Kõrvapõletikku ravib ainult veterinaar.

Terved silmad eriti ei jookse ega puneta. Silmanurkadesse kogunev rähm võetakse ära puhta vati või lapiga. Silmi võib pesta kummeliteega.

Käppade eest tuleb hoolt kanda. Porise ilmaga tuleb käpad loputada veega ja kuivatada, et vältida teesoola ladestumist karvadesse. Varvaste ja padjandite vahel kasvav karv tuleb lõigata lühikeseks. Talvel on soovitav padjandid määrida näiteks veevaba vaseliiniga või spetsiaalse käpakreemiga. Nende kasutamine enne välja minekut vähendab lumetükkide kogunemist käppade alla. Kontrollida tuleb regulaarselt ka varbavahesid - kui need punetavad, võib neid tupsutada apteegitalgiga.

Kutsika hammaste vahetus algab tavaliselt 3 - 4 kuu vanusena. Kunstkondid ja kuivatatud leib, samuti porgand aitavad selles protsessis. Kui piimahambad ei taha jäävhammaste eest ära tulla, tuleks need välja tõmmata. Vastasel juhul võivad jäävhambad kasvada valesti. HAMMASTE VAHETUST TULEB HOOLIKALT JÄLGIDA!

Küüsi lõigatakse kord nädalas. Kasvõi millimeetri ära lõikamine on oluline. NB! Ära unusta kontrollida ka lisavarvaste küüsi. Lõigatud küüne ääri võib viimistleda küüneviili või peene liivapaberiga, see hoiab ära küünte lõhenemise. Kui küüsi regulaarselt ei lõigata, kasvab küünesäsi pikemaks ja siis on küünte lõikamine juba raskem ja valulikum. Kutsikat tuleb küünte lõikamisega algusest peale harjutada. Kes hoiab kutsikat süles küünte lõikamise ajal, ise temaga rahustavalt rääkides, kes lõikab küüsi magaval kutsikal. Ei tohi alla anda, kui kutsikas hakkab rabelema või kiunuma – küüned tuleb ära lõigata.

Kutsika toitmine.

Oluline on regulaarselt jälgida oma kutsika söötmist ja kasvu, esimestel kuudel võtab kutsikas juurde veidi üle kilo nädalas ja oluline on jälgida, et kutsikas areneks harmooniliselt, et tagada tema optimaalne kasv. Kuidas seda jälgida? Küljeluud peavad olema tundma aga mitte nähtavad. Kutsikas ei pea saama söötmisvahekordade vahel suupisteid vaid premeerimiseks  treeningutel sobib ka tema enda kuivtoit. Saabudes uude koju sööb kutsikas kolm korda päevas alates 8 nädala vanuselt. Sellist toidukordade vahekorda on soovitav hoida kuni 4 kuuseni saamiseks, ideaalis 5-6 kuuseks saamiseni, et vältida toidukoguste suurenemisel asjatult mao välja venitamist. Täiskasvanud koer sööb kaks korda päevas, mis on sobiv toidukordade arv optimaalseks seedimiseks. 

Kutsikale söödetakse suure koera kuivtoitu vastavalt tootja poolt antud juhistele, mis on pakendil. See sisaldab kõik vajalikud vitamiinid, mineraalained, mikroelemente ja muid kasvuks vajalike toitaineid. Kasvataja poolt soovitatud kvaliteetse kutsikatoitu juurde ei ole vaja anda lisavitamiine ja mitte mingil juhul kaltsiumit. Esimese nädalajooksul on hea kui lasta kuivtoitu veega paisutada enne serveerimist. Soovi korral võib lisada petti, keefiri, maitsestamata jogurtit või näpuotsatäis hakkliha aga seda kõike mõistlikult sest vastasel korral harjub kutsikas selliste heade paladega ära ja keeldub kuivtoitu ilma lisanditeta söömast. Hiljem ei pea enam kuivtoitu paisutama aga võib lisada juurde vett, kui tegemist on ahne kutsikaga, et takistada neil kuivoitu kurku tõmbamist, ja et maos oleks vedelikku, mille arvelt kuivtoit saab paisuda. Talvisel ajal kui joogikausid lähevad kergesti jäässe on soovitav lisada leiget vett ka täiskasvanud koerte kuivtoidu peale, et ei tekiks vedelikku puudust.

Looma reie- või sääreluu on sobiv närimiseks. Kondid ei ole koera toit, vaid ajaviitevahend, eriti hammaste vahetumise ajal. Tegevuse andmiseks ja niisama närimiseks sobivad ka muud kuivatatud tooted (pullipeenis, seakõrvad, liha jms.), koerteküpsised, porgandid või naturaalsed nahksed närimiskondid. Toidu- ja veekauss peavad alati olema puhtad. Kui koer keeldub söömast, tuleb toidukauss 10-15 minuti pärast eest ära võtta ja uuesti pakkuda süüa alles järgmise söögiaja saabudes. Kutsikat tuleb algusest peale harjutada sellega, et peremees võib tema toidukaussi või näiritavat konti puutuda: võta tema eest söögikauss või suust kont, kuid anna see KOHE tagasi, seejuures kutsikat ohtralt kiites. Õpeta kutsikas loovutama asju, mis on parasjagu tema suus. Värske ja puhas vesi peab olema alati saadaval. Paiguta joogikauss kindlasse kohta, näiteks käterätiku peale või vannituppa, sest kutsikas võib ronida vahel sinna suplema.

Pürenee mäestikukoertel esineb mingil määral toidutundlikust, mis tähendab, et toidu mõju kutsikale on individuaalne - kõik toidud ei sobi kõigile. Jälgi koera seedimist, sellest saad teha järeldusi toidu sobivuse või mittesobivuse kohta. Kui ilmneb kõhulahtisus, tuleb tingimata selgusele saada, millest see põhjustatud on, sest kõhulahtisus võib olla kutsikale ohtlik. Kui arvad, et kuivtoit on kõhulahtisuse põhjustaja või kui kutsikas keeldub pidevalt kuivtoitu söömast, pöördu kindlasti kasvataja poole. On võimalik, et esimestel päevadel uues kodus ei ole kutsikal söögiisu.
NB! Vaata, et kutsikal ei oleks juurdepääsu toidukotile! Tema jaoks ei ole probleem see katki närida ja süüa sealt nii palju, kui talle sisse mahub. See aga võib tekitada eluohtliku probleemi – toit paisub ja koer põhimõtteliselt sööb end lõhki. Ole ettevaatlik!!!

Lemmikloomakindlustus

Kasvatajana soovitan lemmikloomakindlustuse teha vähemalt kutsika  kasvuperioodiks. Kindlustuse võib vabatahtlikult lõpetada kutsika täiskasvanuks saamiseni, vähemalt 18 kuud. Suure koera puhul kasvuarenguhäired on üpris sagedased ja hea kattega lemmiloomakindlustus võib olla suureks abiks kui juhtub mingi tõsine tervisemure ja säästa teid suuremast etteootamatust väljaminekust. Eestis on võimalik teha lemmiloomakindlustus IF kindlustuse ja Ergo, viimase puhul ainult siis kui on mingi eelnev kindlustus sellelt ettevõtelt juba olemas.

Luustiku kasvu- ja arenguhäired

Luustiku kasvu- ja arenguhäired on kahjuks selles tõus tavalised. Seetõttu on vajalik jälgida kutsika kasvamist. Tavaliselt on arenguhäirete esmatunnuseks longe.  Samuti võivad tunnusteks olla eriti kiired “kasvamishood”, mis võivad kutsika liikumise muuta vaevaliseks. Kui täheldad muutusi kutsika jäsemetes, pöördu kasvataja poole. Tema annab sulle nõu, mida teha. Tähtis on, et koer saaks kiirelt abi kasvuhäirete korral. Profülaktikaks võib juurde anda koertele mõeldud glükosamiini ja kondroitiini toidulisandit alates 4nast elukuust. Kõige kvaliteetsemaks ja kliiniliselt tõestatud toimivaks luustiku toetavaks toidulisanditeks on Synoquin ja Cosequin. 

Vähemalt kuni 9-nda elukuu lõpuni soovitame kodus kutsika toitmist jätkata sama kuivtoiduga, mida ta sõi kasvataja juures. Lihatooteid ei soovita juurde lisada igale toidukorrale. Vahel maiuspalaks küll, kuid seda vaid maiuseks, mitte terve söögikorra eest. Veel võib kutsikale anda juurde puu- ja juurvilju - porgand, õun, pirn, ananass, banaan jne. See maitseb kutsikale, ning on ka hea vaheldus.

Parasiiditõrje

Ussitõrje on saanud kutsikas kasvataja juures 2-3 nädalaste vahedega kuni loovutamiseni sealt edasi tuleb anda ussirohtu kord kuus kuni 6 kuuseks saamiseni ja edasi neli korda aastas. Ussirohtu manustatakse vastavalt kaalule. Välisparasiitide vastu vastavalt vajadusele. Puugihooaeg algab aprillis ja kestab septembrini. Kirbuhooaeg võib olla aasta ringi, peamiselt juulist oktoobrini.

Vaktsineerimine

Esimese vaktsineerimise on kutsikas saanud enne loovutamist. Nn. tuumivaktsineerimine tehakse kolm korda kuuajase vahega alates 6-8.elunädalast, viimane vaktsineerimine mitte enne 14-16. elunädalat. Esimene kordus aasta peale viimast kutsikaea vaktsiini. Edasi sõltuvalt elustiilist 1-3 aasta järel, marutaud vastu 2 aasta järel. Enne vaktsineerimisprogrammi alustamist tuleb kutsikale anda ussirohtu nädal enne vaktsineerimist. Loomaarsti vastuvõtule minnes võtta kaasa kutsika vaktsineerimispass. Vaktsineerimisprogrammi järgi vaktsineeritakse koer marutaudi, koertekatku, nakkusliku hepatiidi ja parvoviroosi vastu. Leptospiroos on vabatahtlik aga kasvatajana soovitan selle vastu vaktsineerida sest leptospiroosi oht on Eestis olemas ja see võib lõppeda surmaga.

Tõuühing

Pürenee mäestikukoerte huvi esindab Eesti Prantsuse Lamba- ja Karjakaitsekoerte Tõuhing www.eplk.ee . Tõuühing korraldab üritusi, näitusi ja koolitusi ning liikmeks võib hakata igaüks.  Tõuühingu liikmetel on mitmed eelised ja neil on võimalus soetada Tõuühingu koostööpartnerite kaudu soodsamalt erinevaid tooteid.

Eesti Kennelliit

Eesti Kennelliit (EKL) on Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (Fédération Cynologique Internationale – FCI) täisliige. FCI koondab enam kui 80 erineva riigi kennelliite. Eesti Kennelliidu egiidi all toimub igal aastal paarsada koertenäitust ja –võistlust.

Peale ostu-müügilepingu sõlmist tuleb minna Eesti Kennelliitu ja registreerida kutsikas enda nimele. EKL liikmed saavad seda teha Eesti Kennelliidu online kaud.

www.eesti.ee kaudu tuleb koera kiibinumber registreerida enda nimele.

Sotsialiseerimine ja kasvatus

Pürenee mäestikukoera kutsikas on ime armas väike valge karvapall, kes meenutab jääkaru aga peab meeles pidama, et temast kasvab suur koer ja õpitud käitumismallid, mis olid kutsikana armsad ei ole toredad kui seda teeb täiskasvanud koer. Seega kui sa pole vaimustatud, et 50-60kg täiskasvanud koer sulle koju tulles peale hüppab või umbes 70 cm turjakõrgusega koer laua pealt toitu varastab siis reeglid tuleb teha selgeks kohe! Ei mingit hüppamist ega laua tagant toidupalade andmist. Sihikindlus on koera kasvatamisel tähtsaim osa. See, mis on keelatud, on keelatud juba siis, kui kutsikas tuleb majja. Kõik perekonnaliikmed peavad järgima ühtesid ja samu reegleid. Koer ei tohi olla mitte mingis olukorras otsustaja rollis. Olge oma koeraga õiglased. 
Sotsialiseerimine on väga oluline kutsika arengus, talle tuleb tutvustada võõraid inimesi, teisi koer, lapsi jne. Need treeningud ei pea olema intensiivselt aga piisavas tempos, et kutsikal on võimalik kohaneda uutes olukordades. Tähtis on, et kutsikas peale vaktsineerimisi hakkab tutvuma teiste koerte ja uute inimestega. Ta peab harjuma uute asjade, müra, liikluse jms.

Kutsikana on koer kõige kergemini õpetatav. Kõik sõltub tegelikult omaniku nupukusest – kuidas, mida ja kui kiiresti kutsikas õpib. Paljudes kohtades on olemas kutsikate suhtluskoolid ja koerte treeningrühmad. Nendes koolides kohtub kutsikas teiste omasugustega ja omanik saab koolitajalt häid näpunäiteid koera kasvatamiseks ja koolitamiseks.  

Kutsika arenguetapid

Esimene hirmuperiood ja inimestega suhtlemise kogemused 8-12 nädala vanuselt ja esimene puberteedi periood on 12-16 nädalaselt. 
Teine hirmuperiood 6-8 kuuselt ja teine puberteedi periood 8-14 kuuselt. Suurtel pikalt arenevatel tõugudel on ka kolmas hirmuperiood, mis 14-19 kuu vanuselt.  
Hirmuperioodil sotsialiseerimise suurus ei ole nii oluline kui selle kvaliteet. Mida vähem te regeerite kui koer kardab ja seda kiiremini koer mõistab, et midagi ei juhtu sest omanik ei karda ja ignoreerib (olgu siis selleks vastu tulev tolmupilv või lendlev tühi kilekott). Kui hakkate koera patsutama ja lohutama siis just hakkab koer seda kartvat asja rohkem tähelepanema ja kardab seda nüüd veel rohkem kui enne. 

Pürenee mäestikukoer on põikpäine ja juuniorieas võib unustada ka kõige lihtsamad käsklused ja igapäevased rutiinid. Osad neist hakkavad oma häält avastama ja hauguvad rohkem kui teised. Valveinstinkt kujuneb välja täiskasvanuks saamiseni, umbes 2.aastaselt.

Muu oluline

Kuna õnnetused ei hüüa tulles siis kodus võiksi olla mõned vajalikud esmaabi tarbeks asjad. Digitaalne termomeeter (koerale eraldi) kui on vaja mõõta koera kehatemperatuuri, et teada saada kas tal on palavik. Koera normaalne kehatemperatuur on 38,5. Palavikuks loetakse temperatuuri üle 39,2 C ja kahtlaselt madal on temperatuur alla 37,5 C. Kraadida tuleb tavalise inimestele mõeldud kraadiklaasiga kaka-augu kaudu. Kraadiklaas peab väikestel koertel ja kassidel olema umbes 1 cm sügavusel, suurtel koertel 3cm sügavusel.

Kodus võiks veel olla: kõrvapuhastusvahend, haavapuhastusvahend ja haavasalv, aaolevera geel, füsioloogiline lahus enk NaCl, isekleepuvat sidet, kummelitee, süstal. 

Kõhulahtisuse korral aitab hästi inimeste apteegis müüa olev Smecta pulber, mida segada vee sisse ja joota koerale sisse. Kui see ei õnnestu siis võib segada kuivtoidu sisse ja see koos paisutada. Kodus võiks olla ka seedepasta Prokolin või Promax. Verise kõhulahtisuse puhul pöörduda loomaarsti juurde aga kui kõhulahtisuse on tingitud toidu vahetusest või stressist siis saab seda koduste vahenditega ravida, parim on kui teha koerale 24H paastupäev ja pärast keeta riisitummi kanapuljongiga. NB! Kutsika kõhulahtisuse puhul pöörduda kohe loomaarsti juurde!!!